Pink
Pink toob meid kokku, annab põhjuse tulla õue. Me kohtume siin. Pingil on istunud erinevad inimesed ning neil kõigil on omad mälestused. See pink räägib lugusid, mida teavad vaid need, kellest see on.
Pingil saab lihtsalt olla, võib vaadata möödujaid. Pingil võib näha midagi sellist, mida sa kõndides ei oleks märganud.
Milline on Sinu pink? Mis lugu see räägib?
Pingil saab lihtsalt olla, võib vaadata möödujaid. Pingil võib näha midagi sellist, mida sa kõndides ei oleks märganud.
Milline on Sinu pink? Mis lugu see räägib?
Postkaart postiga
Vanade postkaartide saatus on olnud erinev. Mõndagi neist on hoitud kui kallist mälestuseset siidipaberi sees, aga neid anti ka lastele mängimiseks, hävitati ise kolimise käigus või läksid need sõja ajal kaduma. Muuseumitunnis „Postkaart postiga“ vaatame lastega vanu postkaarte läbi aeda, räägime posti ja side rolli olulisusest ühiskonnas ning õpime vormistama kirjaümbrikku.
Õppeained: eesti keel; ajalugu
Õpitulemused: mõistab posti ja side rolli ühiskonnas ja suhtluses;
on tundma õppinud ajaloolisi suhtlemis- ja sidepidamisviise;
oskab vormistada kirjaümbrikku, sh kirjutada õigesti aadressi ning leida netist postiindeksit.
Vanade postkaartide saatus on olnud erinev. Mõndagi neist on hoitud kui kallist mälestuseset siidipaberi sees, aga neid anti ka lastele mängimiseks, hävitati ise kolimise käigus või läksid need sõja ajal kaduma. Muuseumitunnis „Postkaart postiga“ vaatame lastega vanu postkaarte läbi aeda, räägime posti ja side rolli olulisusest ühiskonnas ning õpime vormistama kirjaümbrikku.
Õppeained: eesti keel; ajalugu
Õpitulemused: mõistab posti ja side rolli ühiskonnas ja suhtluses;
on tundma õppinud ajaloolisi suhtlemis- ja sidepidamisviise;
oskab vormistada kirjaümbrikku, sh kirjutada õigesti aadressi ning leida netist postiindeksit.
Valga Muuseumis sõidab kaks rongi
Valga Muuseumi püsiekspositsiooni lastenurga uuendamiseks sai projekti raames muretsetud väike auruvedur koos rööbastega kevadel. Valmistusime koos väikeste muuseumisõpradega tähistama esimese rongi saabumist Tartust Valka 135 aastat tagasi. Esialgu arvasime, et leiame muuseuminurka ühe sobiva laua, mille katame muruvaiba ja rongirööpaga, kuid tulemus sai hoopis põnevam kui esialgu julgeda lootsime.
Peale seda kui auruveduri mudel sai ostetud, kohtusime noortega loovlaagris, et edasi arendada muuseumi lastenurka. Töötubade tulemusel valmis raudteed ja Valgamaad tutvustav lauamängu prototüüp, mis leidis edasiarendamist minifirma poolt. Kõigil huvilistel on nüüdsest võimalik seda lauamängu Valga Muuseumis mängida. Tänapäeval, kus aega koosveetmiseks leitakse harvem või tehakse seda vilkuva ekraani taga, on meie noorte koostatud lauamäng kena vaheldus päriselt koosolemiseks ja kohtumiseks.
Rongimaketi ehitamisel otsustasin küsida nõu Einar Kõivult, sain tema kontakti Tartu mänguasjamuuseumist ning kirjutasin talle oma mõtetest. Tegemist on tõsise asjaarmastajaga, sest tema entusiasm haaras mindki kihutama kiirrongi kiirusel. Peale lastenurga mõõtude võtmist ja oma idee tutvustamist rongimehele Einar, said tellitud värvid, pahtlid, majad, liimid, puud ja veel palju muud. Valga Muuseumi makett sai üsna suur - tagumine äär 2492mm, vasak külg 1990mm, kokku umbes 4m2, seega otsustasime maketil panustada kujundamisele suurtele objektidele ja vahemaadele.
Maketi ehitusega alustasime septembris, valmis ehitati vineerist alus ratastel, projekti koostas Einar Kõiv ning valmis ehitas selle Kaarel Narro. Majade kokkupanekut alustas viieliikmeline seltskond, tegemist on ääretult täpse ja aeganõudva tööga. Vabatahtlikud huvilised õppisid ära töövõtted ning jätkasid töid ka kodus, nii ka mina. Majade kokkupanek sai läbi kuu ajaga siinkohal tuleb tunnistada, et eks see ikka üks talentide otsimise konkurss ka oli - mõni proovis ja rohkem ei soovinud, samas leidsime üles ka tõeliselt kuldsed käed – Svetlana Carapina. Tema, minu ja Agnes Nõmme kanda jäigi kanda suur osa maketil kujundusega seotud töödest: katmine kipssidega ja kruntvärviga, erinevate pahtlite panek, staatilise muru panek, purud, puud ja põõsad jne. Loomulikult juhendas meid kõiki iga töö juures Einar Kõiv, kes Valga Muuseumis sai kohal käia igal teisipäeval. Palju suhtlesime ka telefoni või e-maili teel.
Mida maketil näha saab? Kahte liikuvat rongi, maastikku, metsi ja hooneid. Kujundasime Valga raudteejaama tänapäevase hoone sarnase. Külastaja saab ise nupule vajutada ja rongid sõitma panna ning seintelt lugeda noorte mälestusi esimese rongisõidu ja raudteeajaloo kohta. Kuid mitte ainult, mängijaid ootab ka kogupere lauamäng „Vedur“. Tulge rongisõidule!
Marju Rebane
Valga muuseumi juhiabi-varahoidja
Laagriõhtu "Nutita on nutikam"
Maailmahariduskuu - Jaapani nädal
Pärimuslik loovlaager jõudis ajalehte
MIS SA PÄRID ? - Pärimuslik loovlaager noortele
,
Mis sa pärid?
Pärimuslik loovlaager noortele 15 ja 16 juunil.
Pärimuslik loovlaager toimub kaunis Kadrina mõisas Peipsi ääres juuni kuus, oodatud osalema 30 noort üle Eesti. Mis sa pärid? Pärimuslik loovlaager on rahvakunsti ja draamalaager, mille eesmärgiks on noori kaasata vaimse pärandi avastamisele läbi loovtegevuste draamameetodite toel. Arendades lastes seeläbi loovust, sotsiaalseid oskusi ning kultuurilisi teadmisi.
Juhendajad: Ave Jääger-Nurgamaa ja Marju Rebane (5590 0379)
Fotod, video ja helitehnika: Kenari Koonik
Laagrit toetab: Valga Muuseum, Eesti Rahvakultuuri Keskus, Iisaku Gümnaasium, Holstre Kool, Eesti Kultuurkapital
Majaperenaine: Aivi Kõiv, Kadrina mõis, tel: 5286481
14:00 Saabumine Kadrina mõisa, lõunasöök
15:00 Sissejuhatus laagrisse, mängud
15:30 Rühmatöö, etüüd.
16:30 “Vanaisa, mis see on ?” tuntud kangelased avastavad metsas Eesti elurikkust. Esitab Valga muuseumi huviring
16:45 „Kalevipoeg“ Esitab Holstre kooliteater
17:15 “Vanamehe multikast” tuntud kangelased avastavad metsas Eesti elurikkust. Esitab Valga muuseumi huviring
17:30 Tantsulavastus “Elemendid.” Esitab Iisaku kool
18:00 - 19:00 vaba aeg ümbrusega tutvumiseks
19:00 Õhtusöök
19:45 - 21:30 Tegevused töötubades, igas töötoas korraga 10 last
Tantsuõhtu – rahvatantse juhendab Ave Jääger-Nurgamaa
Etüüdid lavale! Juhendab Marju Rebane
Fotolavastused. Juhendab Katrin Timakova
21:30 - 00:00 vaba aeg suhtlemiseks, ümbrusega tutvumiseks
2. PÄEV
9:00 - 10:00 Hommikusöök
10:15 Iisaku kooli muusikaline etteaste
10:30 Eesti Rahvakunsti sümboolika ettekanne, Marju Rebane
10:45 Eesti Rahvakunst maakunstis Peipsi rannal - Marju Rebane
12:30 Laagri lõpetamine
Laagris osalemiseks tuleb lapsevanemal esitada kirjalik nõusolek.
REGISTEERIMISEKS KIRJUTA: marju.rebane@gmail.com
Mis sa pärid?
Pärimuslik loovlaager noortele 15 ja 16 juunil.
Pärimuslik loovlaager toimub kaunis Kadrina mõisas Peipsi ääres juuni kuus, oodatud osalema 30 noort üle Eesti. Mis sa pärid? Pärimuslik loovlaager on rahvakunsti ja draamalaager, mille eesmärgiks on noori kaasata vaimse pärandi avastamisele läbi loovtegevuste draamameetodite toel. Arendades lastes seeläbi loovust, sotsiaalseid oskusi ning kultuurilisi teadmisi.
Juhendajad: Ave Jääger-Nurgamaa ja Marju Rebane (5590 0379)
Fotod, video ja helitehnika: Kenari Koonik
Laagrit toetab: Valga Muuseum, Eesti Rahvakultuuri Keskus, Iisaku Gümnaasium, Holstre Kool, Eesti Kultuurkapital
Majaperenaine: Aivi Kõiv, Kadrina mõis, tel: 5286481
14:00 Saabumine Kadrina mõisa, lõunasöök
15:00 Sissejuhatus laagrisse, mängud
15:30 Rühmatöö, etüüd.
16:30 “Vanaisa, mis see on ?” tuntud kangelased avastavad metsas Eesti elurikkust. Esitab Valga muuseumi huviring
16:45 „Kalevipoeg“ Esitab Holstre kooliteater
17:15 “Vanamehe multikast” tuntud kangelased avastavad metsas Eesti elurikkust. Esitab Valga muuseumi huviring
17:30 Tantsulavastus “Elemendid.” Esitab Iisaku kool
18:00 - 19:00 vaba aeg ümbrusega tutvumiseks
19:00 Õhtusöök
19:45 - 21:30 Tegevused töötubades, igas töötoas korraga 10 last
Tantsuõhtu – rahvatantse juhendab Ave Jääger-Nurgamaa
Etüüdid lavale! Juhendab Marju Rebane
Fotolavastused. Juhendab Katrin Timakova
21:30 - 00:00 vaba aeg suhtlemiseks, ümbrusega tutvumiseks
2. PÄEV
9:00 - 10:00 Hommikusöök
10:15 Iisaku kooli muusikaline etteaste
10:30 Eesti Rahvakunsti sümboolika ettekanne, Marju Rebane
10:45 Eesti Rahvakunst maakunstis Peipsi rannal - Marju Rebane
12:30 Laagri lõpetamine
Laagris osalemiseks tuleb lapsevanemal esitada kirjalik nõusolek.
REGISTEERIMISEKS KIRJUTA: marju.rebane@gmail.com
Kuue Eesti muuseumi ühisnäitus “Tähelepanu! 1991! Start!” keskendub Eesti Vabariigi taasiseseisvumise 30. aastapäevale.
2021. aasta 20. augustil on Eesti Vabariik olnud taas 30 aastat iseseisev. Nii kaua ei ole meie riik kunagi varem järjest eksisteerinud. Tol momendil ei teadnud veel keegi, kas kätte tulnud võimaluste oskuslik kasutamine Eesti riikliku iseseisvuse taastamiseks oli midagi pöördumatut või lihtsalt hetk. Eesti taasiseseisvumine ja oma riigi üles ehitamise protsess ei ole määratav ühe kuupäeva ja ühe sündmusega vaid on tärganud kodanikuühiskonna poolt suunatud järjepideva poliitika ja tegutsemise tulemus.
Kuidas tajusid muutusi Eesti erinevate paikade inimesed? Uued poliitilised ja majandusolud nõudsid kohanemist. Paljudes piirkondades tööd andnud üleliidulised ettevõtted lõpetasid tegevuse, samas kadusid ka piiritsoonid ning avati suletud linnad. Inimeste ootused, unistused, aga ka hirmud olid seotud tol hetkel suure tundmatuga – iseseisvuse taastanud Eesti Vabariigiga. Ei teatud veel, kas ja kui siis milliseid raskusi tuli uues ja uuenevas ühiskonnas hakkamasaamiseks ületada. Teisalt oli ka suurte lootuste aeg. Igaühel oli ju oma unistuste Eesti Vabariik ehk kõik ootasid iseseisvusest oma ideaalriigi sündi.
Näitus “Tähelepanu! 1991! Start” püüab tuua publikuni Eesti erinevate kohtade ootused ja lootused, ja vastata küsimusele, kui paljud 1991. aastal loodetust on 30 aastat hiljem täitunud. Rändnäitusel seame keskmesse üksikisiku ja kohaliku kogukonna perspektiivi. Uurime tollaseid kohapealseid olusid ja meeleolu Kuresaare, Rakvere, Valga, Narva, Tartu ja Tallinna inimeste näitel. Saame teada, kas inimeste eluga rahulolu on aastatega muutunud ja kuidas vaadatakse täna tollastele oludele tagasi.
Projektis osalevad: SA Eesti Ajaloomuuseum, Saaremaa Muuseum, SA Virumaa Muuseumid, Tartu Linnamuuseum, Valga Muuseum ja Narva Muuseum
Näitus on valminud Kultuuriministeeriumi Muuseumide kiirendi toetusel.
2021. aasta 20. augustil on Eesti Vabariik olnud taas 30 aastat iseseisev. Nii kaua ei ole meie riik kunagi varem järjest eksisteerinud. Tol momendil ei teadnud veel keegi, kas kätte tulnud võimaluste oskuslik kasutamine Eesti riikliku iseseisvuse taastamiseks oli midagi pöördumatut või lihtsalt hetk. Eesti taasiseseisvumine ja oma riigi üles ehitamise protsess ei ole määratav ühe kuupäeva ja ühe sündmusega vaid on tärganud kodanikuühiskonna poolt suunatud järjepideva poliitika ja tegutsemise tulemus.
Kuidas tajusid muutusi Eesti erinevate paikade inimesed? Uued poliitilised ja majandusolud nõudsid kohanemist. Paljudes piirkondades tööd andnud üleliidulised ettevõtted lõpetasid tegevuse, samas kadusid ka piiritsoonid ning avati suletud linnad. Inimeste ootused, unistused, aga ka hirmud olid seotud tol hetkel suure tundmatuga – iseseisvuse taastanud Eesti Vabariigiga. Ei teatud veel, kas ja kui siis milliseid raskusi tuli uues ja uuenevas ühiskonnas hakkamasaamiseks ületada. Teisalt oli ka suurte lootuste aeg. Igaühel oli ju oma unistuste Eesti Vabariik ehk kõik ootasid iseseisvusest oma ideaalriigi sündi.
Näitus “Tähelepanu! 1991! Start” püüab tuua publikuni Eesti erinevate kohtade ootused ja lootused, ja vastata küsimusele, kui paljud 1991. aastal loodetust on 30 aastat hiljem täitunud. Rändnäitusel seame keskmesse üksikisiku ja kohaliku kogukonna perspektiivi. Uurime tollaseid kohapealseid olusid ja meeleolu Kuresaare, Rakvere, Valga, Narva, Tartu ja Tallinna inimeste näitel. Saame teada, kas inimeste eluga rahulolu on aastatega muutunud ja kuidas vaadatakse täna tollastele oludele tagasi.
Projektis osalevad: SA Eesti Ajaloomuuseum, Saaremaa Muuseum, SA Virumaa Muuseumid, Tartu Linnamuuseum, Valga Muuseum ja Narva Muuseum
Näitus on valminud Kultuuriministeeriumi Muuseumide kiirendi toetusel.
